Kuna hobune oli aga lame (eestikeelset tõlget ei oskagi esimese hooga välja pakkuda, kes teab, võib kommenteerida) ja pidi selle jalaga ettevaatlik olema, tegin ainult sammus harjutusi. Nagu ennegi, nöörpäitsete ja western-sadulaga. Proovisin peatuseid, taandamist, õlad sees, sääre eest ära astumist ja vähe küljendamist ning taguotsapöördeid. Ilusti läks, kuigi oli aru saada, et ratsanikku pole tükk aega seljas olnud.
Ei jõua ära oodata, millal jälle saab tunda rõõmu hobuse nina peale musi tegemisest.
