7.2.13

Lõpuks tuligi see, mida viimasel ajal kartnud olen... Gripp on mu murdnud. Sain arstilt käsu teisipäevani kodus püsida ja siis uuesti tema juurde minna. Praeguseks olen ma "voodihaige" olnud vaid veidi üle 24 tunni, aga juba on mul nii igav... Selline tunne on ikka, et kuskil oleks vaja olla ja mingeid asju ajada. Olen umbes 15 Puutepunkti osa ära vaadanud, tõenäoliselt vaatan ka South Parki ja kirjutan kirju inimestele, kellele pole jõudnud jälle tükk aega kirjutada, õpin ja loen midagi... Nii põnev, ma tean.

Vahepeal olen üllataval kombel isegi ühe kabjalise selga saanud - sain sõbranna hobust proovida. Juba neid sõitmas vaadates panin tähele, et hobune on pinges, vehib sabaga ja tõstab pead kõrgele. Ise seljas olles tundsin sama - midagi on mäda. Sammus oli kõik täitsa okei - hobune võiks küll juhtimisvõtetele veidi paremini reageerida, kuid vähemalt oli lõdvestunud ja otsis ise kontakti. Niipea, kui läks traavimiseks, läks hobune pingesse, pea kõrgele-kõrgele... Ma ei osanud soovitada muud, kui targematelt nõu küsida, kas siis hambad või sadul üle vaadata... Loodetavasti leitakse üles probleemi põhjused ja saadakse ses osas midagi ette võtta.

Rohkem ei oska (jälle) mitte kui midagi öelda.