"The mouth of the horse is one of the most sensitive parts of his body. Nowadays the rider believes that the horse is trained only by the engagement of the hindquarters and that that is sufficient to have a good mouth.

Of course we must engage the hindquarters with clever gymnastic exercises, and by the use of these exercises we must activate the hindquarters. But at the same time we must understand how the mouth moves and functions.

A simple snaffle can be a very hard bit when the horse is fighting against it, and a double bridle can be very soft if it is used with an experienced hand, and the horse gives under the action of that experienced hand.

Especially, we must not forget that the mouth of the horse is placed, as is his brain, in his head."

- Nuno Oliveira

http://nunooliveira.artblog.fr/r2898/Joao-Oliveira-fils-de-Nuno-Oliveira/3/

"Hobuse keha üheks tundlikuimaks osaks on suu. Tänapäeva ratsutaja usub, et hobust treenitakse ainult tagaveerandite hõivamisega ning et sellest piisab, et hobusel oleks hea suu.

Muidugi peame me hobuse tagaveerandeid hõivama nutikate võimlemisharjutustega ning neid kasutades peame me tagaveerandid aktiveerima. Samal ajal aga peame ka mõistma, kuidas hobuse suu liigub ja toimib.

Tavaline suuline võib mõjuda väga tugevalt, kui hobune selle vastu võitleb; ning topeltsuulised võivad mõjuda väga pehmelt, kui neid kasutab kogenud ratsutaja käsi ning hobune allub sellele käele.

Eriti ei tohi me unustada, et hobuse suu, nagu ka tema aju, asub tema peas."

(Üritasin panna Oliveira sõnu eesti keelde, et ka need, kes inglise keelt ei mõista, saaksid aru, mida ta öelda tahab. Läbivaks mõtteks siis soovitus õppida ja mõista. Kui vaid kõik treenerid taolisi mõtteteri oma kasvandikele edastaks... Kellel paremaid ideid tõlkeks, jätke kommentaariumisse sõnum.)