25.10.10

Pole nüüd mõnda aega kirjutanud, aga asjad on praeguseks nii kaugel, et Ferrum ei ela enam vabapidamistallis koos teiste ruunadega, vaid ööbib õpilastallis (päev läbi on siiski vabapidamiskoplis). Tundub, et talle on see teinud ja teeb edaspidigi ainult head, kuna õhtuti/hommikuti on tallis inimesed, kes jootmise-söötmise-koristamise jm asjadega tegelevad ja Ferrum saab selle kõigega harjuda. Koplist välja tuues on olnud natuke probleeme, aga muidu pole viga - boksis laseb sõbralikult käia ja puhastada.

Robuskiga (eestlane) olen niisama jalutamas käinud, kuigi jah, kui ühel suhteliselt tuulisel päeval taha platsile minnes oli ta oma üldise rahulikkusega võrreldes ikka väga närviline... Käe kõrval saime traavi ka teha (seda ta muidu ei tahtnud sugugi teha) ja üle lattide tulla.

Sõitnud ei ole sel lihtsal põhjusel, et mul pole absoluutselt raha... Ei tea, millal saab ka, kuna autokooli peale läks ikka korralik summa ja nüüd pean auto jaoks koguma.

Ahjaa, Kolgaküla tallis sõitsin tegelikult mõni nädal tagasi. Käisin seal kursaõel abis, võtsime grupi vastu ja tegelesime nendega 2h. Väga tore oli - hobustest hoolitakse väga, tehakse kõik, et varustus oleks igale hobusele sobiv ja korras ja treeningpõhimõtted ühtivad samuti mu omadega. Õhtul käisime hobustega metsas... ja ma ei mäletagi, millal ma viimati niimoodi maastikul galopeerisin...Päris ammu vist.

Sadulaseminaril sai ka käidud. Võib-olla tahaks kevadel Rahulasse praktikale minna.

6.10.10

Eile sain ka teise nö hoolealuse, kellega tutvusin juba eelmisel nädalal. Tegemist noore eestlasega, eelmisel nädalal sõitsin temaga, kuna eelneval päeval oli ta ühe kursaõe kaks korda maha visanud. Ta hakkas mulle miskipärast väga ruttu jubedalt meeldima (teine hoolealune meeldib muidugi ka, aga tema suhtes ei tekkinud kohe sellist emotsiooni) ja sõites oli ka rõõm temaga töötada, sest ta on super iseloomuga. Täna tõin ta veidi pikema lõunapausi ajal maneeži (kuna pärast kooli on õhtuti maneež alati rahvast/hobuseid täis), jalutasin temaga, tegin veidi pööramisi (enne ohjama hakkamist, et hobune õpiks surve peale pöörama), kõndisin üle lati, vahepeal kergelt traavi kordel, vahepeal lasin ta lahti ja vaatasin, mis ta teeb ja kui huvitatud ta tegelikult kõigest on jne. Päris huvitav oli... Ma ei tea, miks, aga temas on midagi... Võib-olla tema pilk - kui talle otsa vaadata, tuleb vägisi naeratus näole... Võib-olla meenutab ta mulle kunagist hoolealust Elsit, kes oli samuti üpris madal, aga paks, eestlane ja kes oli samamoodi lihtsalt üks eriti südantsoojendav hobuslane...

Ferrumiga pole vahepeal endiselt midagi teinud (peale koplis käikude ja niisama sügamisega jne - kusjuures, võib-olla olen ma imelik, aga mulle tundub, et ta vaikselt tunneb mind ära), kuna nad on vahepeal koplit vahetanud. Üle tee talli toomiseks pole ka võimalust leidnud, kuna koguaeg on inimesi tallis. K rääkis, et nad on mõnes tunnis teda koos teiste noortega natuke kasutanud, aga et Ferrum oli mingil hetkel väga agressiivselt teisi hobuseid rünnanud. Samas üksi temaga tegeledes oli kõik olnud OK.

1.10.10

Eesti on ikka huvitavalt väike... Ühe mu kursaõe sünnikodu on seesama koht Põlvamaal, kus kunagi sai sõbrannaga mitmeid kordi käidud ja hobustega pikki ja toredaid matku ette võetud. Teine kursaõde oli mu blogi lugenud juba enne, kui ma Hobumajanduse kasuks otsustasin ja hakkas pärast mu üht postitust oma noore hobusega pehmema käega sõitma. Tüdruk, kes tuli õppima põhikooli baasil, oli viimati paarkümmend sentimeetrit lühem ja ta ema andis mulle mu elu esimesed trennid... Rääkimata nendest teistelt kursustelt, kelle blogisid ma juba ammu olin lugenud.

Eile käisin üle pika aja E juures, läksime maastikku avastama ja väga mõnus oli...

Väga tore, et ma Hobumajanduse kasuks otsustasin, kuna 1) õpetajad on väga head; 2) inimesed on sõbralikud ja abivalmid; 3) tundub, et see eriala on ainult paremuse poole arenenud ja aina paremaks läheb. Eriti kasulikud on anatoomia, tervishoiu, hobuse psühholoogia ja taastootmise tunnid, kuna paljusid asju ei teaks ma v.a. siis, kui ma ise vastavat kirjandust otsima ja läbi lugema ei hakkaks. Aga tegelikult on kõik õpitu väga kasulik.