30.7.10

Ratsmes olemisest

Järgnev tekst pärineb siit ning tõlkisin selle nii enda jaoks (tulevikuks) kui ka loodetavasti kellegi teise jaoks. Pean paluma lugejal säilitada avatud meel (open mind) ning meeles pidada, et treeningmeetodeid on palju ning kõige õigem oleks neid kombineerida vastavalt hobuse ning oma enda oskustele/soovidele/vajadustele. Jällegi palun seega kommentaariumisse jätta igasugused mõtted, parandused ja kriitika.

-------------------------------------------------------------------------

Ratsmes olemisest

Termin 'on ratsmes' on paljukasutatud ning kuritarvitatud. Seetõttu mõistetakse seda väljendit mõnel määral valesti ning paljud ratsutajad ei ole kindlad selle õiges tähenduses. Parem termin oleks:

Suulise aktsepteerimine

Ära proovi seda kodus:

Kujuta ette, et teooria tõestamiseks palutakse sul panna sõbrale suhu suuline ning teda oma kontrolli all hoida samamoodi, nagu sa hoiad hobust. Sa asetad suulise terasest pulga, mis on keskelt liigendatud (et see ta keelt alla suruks), sõbra suhu. Siis seisad sa tema taha samal ajal ratsmeid hoides ning annad talle müksu selga, et ta edasi hakkaks kõndima.

Su sõber tahaks koheselt tõsta pea, et ta näeks, kuhu ta läheb. Samuti tahaks ta suulist kanda vähim tundlikul osal tema suus. Suunurgad, põsed, suu pehmem, käsnjas, osa. Sinu sõber oleks ilmselgelt väga huvitatud ka sellest, mida sa ratsmetega teeks, aga sul poleks tema täit tähelepanu. Ta lülituks end ümber kaitserežiimi. Lõppude lõpuks, sul on nüüd mõjuvõim oma sõbrale haiget teha läbi ratsmete.

Nüüd palu oma sõbral pead allapoole langetada nii, et tema lõua alumine osa (suu kõige tundlikum osa) kannab suulist ning et tema lõug oleks ta rindkere vastas, halvustades tema nägemist. Jällegi, müksa oma sõpra selga ja palu tal edasi astuda. Nüüd küsi oma sõbralt, mis tunne tal on. Su sõber on nüüd äärmiselt huvitatud sellest, mida sa oma kätega edasi teed, ning sul oleks kindlasti tema täielik tähelepanu. Lõppude lõpuks, ta ei näe, kuhu ta läheb ja kui sa tõmbad ratsmetest, põhjustad sa talle ilmtingimata valu.

Juhul kui su sõber lubaks sul seda kõike läbi viia, tunnistataks ta arvatavasti kõlblikuks koheselt vaimuhaiglasse saatmiseks, aga see katse nõuaks ka kohutavalt palju usaldust ja koostöövalmidust sinu eks-sõbralt, et see läbi teha ning vältida haiget saamist. Nüüd sa tead, või vähemalt su sõber teab kindlasti, mida hobune tunneb.

Ilmselgelt ei tunne hobune samu emotsioone kui inimene ning suuline on disainitud sobimaks hobuse suuga. Aga samad hirmud, mis inimesele, kehtivad ka hobusele – hirm valu ning ratsmete kuritarvituse ees. Selleks, et hobune 'oleks ratsmes' või 'aktsepteeriks ratset,' peab ta ratsanikku täielikult usaldama ning olema lõdvestunud tema kätega (ratsmete kaudu) suust ning sul oleks kogu tema tähelepanu.

Kas sa oled kunagi mõelnud, miks me ratsanikena kasutame ratsmeid? Põhjus on lihtne – meie käed ei ole piisavalt pikad, et ulatuda hobuse suuni. Kui vaid meie käed oleks piisavalt pikad, saaksime me end ette sirutada ja hoida suulisest sõrmedega või isegi kasutada nimetissõrmi (ilma suuliseta), hobuse suus. Me oleksime loomulikult õrnemad ning hobuse suule mõjuvad võtted/vahendid oleks palju loogilisemad ja kaastundlikumad.

Hobune aktsepteerib ratset või on ratsmes, kui:

1.Tagajalad tulevad hobuse keha alt läbi; ümar ning painduv selg, mis toetab rohkem raskust tagaveeranditele, mitte esiosale; hobune ei toetu suulisele.
2.Kael on kaardunud; kaare nurga/astme on vastav hobuse treeningtasemele; kukal on kõrgeim punkt. Hobuse pea on asendis, kus saaks joonistada vertikaalse või peaaegu vertikaalse kujuteldava joone hobuse näos ülevalt alla (külgvaates).
3.Ta aktsepteerib suulist ilma vastupanuta kerge ja pehme kontaktiga, lõdvestunud lõuaga ning on alluv läbi keha.
4.Hobuse pea püsib stabiilsena ilma tõmbamise või toetumiseta.
5.Kontakt peaks olema stabiilne, aga elastne ja võrdne mõlema ratsme poolt.
6.Hobuse suu on niiske ja vahutav. Kui hobuse suu on kuiv, on see tõenäoliselt seetõttu, et hobune on pinges ja hingab läbi suu.

Niisiis, mis on valesti? Kui su hobune pole ratsmes, on ta arvatavasti midagi muud... Nagu näiteks:

Üle ratsme (suulise)


Hobune on üle ratsme, kui ta hoiab oma pead kõrgel; pea nurk (külgvaates) on liiga
ees vertikaalist ning hobuse selg kipub nõgusaks vajuma. Tagaveerandid ei tõuka hobust
edasi, vaid on jäetud taha ning esijalad hoopis tõmbavad hobust edasi.

Ratsme (suulise) taga


Hobune hoiab oma pead madalal ja vertikaali taga. See ei ole tõsine viga niikaua,
kui hobune ei proovi kontakti vältida ning säilitab kerge, elastse järjekindla tunde.
Üks võib selles näha, et hobune on ratsme taga (üle painutatud), aga hobusetundja näeb, et hobune
ei ole oma tagaveerandeid hõivanud.

Kuidas õppida?

Et hobune oleks ratsmes või et ta aktsepteeriks suulist, on vaja temaga palju kuid töötada. (vt artiklit töövõtetest)

Sa pead temaga töötama igapäevaselt – ratsutamine esmaspäeval ja siis võib-olla neljapäeval ning seejärel paari päeva vahele jätmine ei aita arendada hobuse muskleid ega tasakaalu ning hobusel pole treeningust kasu. Hobused armastavad rutiini. Kuula hääli tallis söötmise ajal – hobused teavad igapäevast 'programmi' paremini kui tallimehed...

 Sa pead töötama tempo kallal. Hobune peab alati olema meeleldi valmis säilitama mistahes allüüri rütmi – olgu selleks samm, traav või galopp. Alati tööta tempoga. Hobune peab olema innukas liikuda edasi ja luua impulssi (energiat liikumises).

Sa pead hobusega töötama, kaasates kõiki ratsastuse liikumisi. Sõida sirgelt; volte ja üleminekuid, koguaeg küsides talt, et ta aktsepteeriks kerget kätt ning oleks suust pehme. Kui ta toetub või tõmbab suust, tööta üleminekutega. Palu tal alati sinu kätt/ratset otsida.

Sa peaksid nii kiiresti kui võimalik kasutama kerget, aga kindlat kontakti ratsmete abil. Hoides hobust rahulikuna ja rütmis, kasutades hästi hobust tunnetavaid jalgu ning pehmet kätt (ilma kaotamata kontakti), peaks ratsanik varsti nii ärgitama hobust astuma edasi, ratsmesse. Kasuta kontakti, mis sulle kui ratsanikule meeldiks, kui rollid oleks vahetunud.

Kui su hobune tõmbab ratsmeid selleks, et edasi liikuda, siis sa peaksid väga paljude aeglustuvate üleminekutega ning korduva ratsme andmise ja võtmisega panema ta tasakaalu ja rütmi aktsepteerima ka kergema kontaktiga. Tunne, mille poole sa püüdlema peaksid, on taoline: suuline on kinni sünnipäevakoogi sees ja kui sa tõmbad liiga kõvasti, tõmbad sa suulise koogist välja ja rikud sõbra sünnipäeva. Ma tean, et see kõlab hullumeelselt, aga kui sa oled väga tugeva tahtejõuga ja tahad hobuseid treenida, oled sa juba poolel teel vaimuhaiglasse niikuinii!

Kui su hobune on üle ratsme, tuleb temaga töötada ja harjutusi läbi viia, et arendada tugevamat ja ümaramat selga. Kõige tõhusamalt saab sellega töötada kergendatud traavil või halvemate juhtude puhul lihtsalt sammus. Sõida oma hobust edasi kasutades korrektseid ja edasiviivaid meetodeid (vt artiklit töövõtetest) ning kui ta on saavutanud oleku, mida sa tahtsid saavutada, ole eriti mõistev käte tööga. Ta peab oma kukalt painutama, alalõuga lõdvestama ning kontaktile vastupaneku lõpetama. Hobust tuleks sõita edasi ratsmekontakti poole ning tal paluda hõivata oma tagaveerandid, mis innustab teda oma selga ümardama ja pead allapoole laskma. Voltide sõitmine on parim moodus, et hobust innustada aktsepteerima välimist ratset sisemise sääre kaudu, vahel oma sõrmi avades või murdosa sekundiks isegi sisemist ratset andma.

Harjuta voldist sisse-välja sõitmise harjutust. Tee volt väiksemaks, ütleme 10 meetrit, kasutades välimist jalga, siis tee volt suuremaks, umbes 20 meetrit, sisemise jalaga ja pehme või järeleandva sisemise ratsmega. Vaheta ratset tihti. Kui tunned, et hobune on lõpetanud sisemise ratsme tõmbamise, kasuta sisemist kätt sisemise ratsmega, et patsutada hobuse kaela. Sellel on kaks kasulikku poolt. Esiteks premeerid sa nii hobust selle eest, et ta sisemist ratset ei tõmmanud. Teiseks tõestab see sulle, et sa ei vaja sisemist ratset, et painutada või pöörata oma hobust.

Kui pärast neid harjutusi on su hobune korrektses asendis, aga siis, kui sa tahad teda sirgelt sõita, näiteks piki platsi pikemat külge, ta tekitab su kätele vastupanu ja lihtsalt tõstab oma pea kõrgele, proovi järgmist:




Kujuta ette oma käsi hoidmas ratsmeid korrektses asendis, sadula ees ja turja kohal, kasti sees (vt pilti) Kasti sees võivad su käed liikuda ning olla painduvad ja järeleandvad, kuid kui su hobune tõmbab, näiteks proovides su käsi ette (kastist välja) tõmmata, su käed peatuvad kasti seina vastu minnes. Kujuteldav kast on jäik, seega ei saa su käed väljapoole kasti piirjooni liikuda, sest su sõrmenukid on vastu kasti seina. Hobune tunneb seda vastupanu, piiret, seda järsku ebameeldivat tunnet ja langetab pea, et kergendada suulise pinget. Vastupanu või piiramine ei ole tõmbamine (Nuno Oliveira sõnad). Sulge jala alaosa (sääred) samal ajal, kui tunned vastupanu. Sa pead jätkuvalt hoidma oma hobust liikumas edasi. Piiramine ei tohi su hobust peatada. Kohe, kui su hobune on oma pea langetanud, on su käed tagasi kastis ning liiguvad pehmuse, kergusega ning tundlikult. Ole alati ettevaatlik, et mitte tõmmata oma hobuse pead ratsmete abil alla. See pole mitte ainult julm, aga ka sunnib tagaveerandeid tahapoole, selga nõgusaks painutama ning loob vastupanu ja rohkem probleeme.

Kuidas arendada suulise aktsepteerimist?

Et saavutada see tore tunne, et hobune on ratsmes, et ta aktsepteerib suulist, peab ratsanik looma vaimse sideme oma hobusega ning tunnetama, mis toimub sadula all. Ava uks vaimsesse arusaamisesse ja suhtlemisse. Mõista oma hobuse iseloomu ning ole teadlik tema füüsilistest tugevustest ja nõrkustest. Anna hobusele iga võimalus mõistmiseks. Alati premeeri teda, kui ta on olnud tubli.

Kokkuvõtteks

Et saavutada füüsilist allumist, et hobune oleks ratsmes, peab ta arendama impulssi, rütmi ja tasakaalu, paindlikkust, sirgust ning suulise aktsepteerimist, et tal oleks lihtne töötada 'koos' ratsutajaga ning mitte ratsutaja 'jaoks.'

Edu! Lõpetuseks ütlus Nuno Oliveiralt - “Kui Inimene teab kõike, aga ei oma 'tunnetust' – see on katastroof.“


Veel lugemist (inglise keeles) koostööst ja töövõtetest Roger Taylorilt: 


1 comment:

Unknown said...

Väga tark tekst ! :) Tänud tõlkimise eest ;D Prooviks trennis homme seda .