Täna käisin ühe toreda inimesega kaasas tallis, kus ta ikka vahel aega veedab. Enne olen seal käinud ühe korra, väga muljetavaldav ei olnud.
Sõitsin ühe suure kondiga märaga. Trenn piirdus sammus ja traavis harjutustega, sest plats oli veidi jäine. Mära ei olnud just parima ratsastusega, aga polnud ka väga hullu, vähemalt oli ta enamuse ajast väga lõdvestunud ja tegi hea meelega minuga koostööd. Teise hobusega sõitsin ka, traavi, et ta lihtsalt veidi liigutamist saaks. Alguses oli ta küll traavis no nii pinges kui pinges, kõrvad olid pealigi ka... Sõitsin suhteliselt vaba ratsmega ja kiitsin, kui ta kaela natukenegi ette-alla sirutas ja lõpuks ta ikka tegigi seda korduvalt. Kehamärguannetest ta suurt ei mõistnud, aga kui häälega aidata, siis lõpuks reageeris küll.
Üldjoontes ei oska üldjooni välja tuua seekord.
No comments:
Post a Comment