Tänasega võin isegi päris rahul olla. Tasakaal oli natuke parem, märguanded natuke selgemad ja ma küll kõrvalt ei näinud, aga ehk oli isegi istak veidi inimlikum. Tundsin juba veidi paremini, kuidas hobune mu all ikkagi liigub ning seda, kuidas mõjub õigel ajal õigesti järgi andmine. Mul on veel väga pikk tee ees, aga tasakesi rühin õiges suunas.

Puusad ja jalad hetkel eriti valu ei tee, küll aga on alaselg jälle hell. Mul vedas, et Inglismaal üks töökaaslane näitas mulle väga head harjutust seljale, mida võib teha seljavalude puhul või kui lihtsalt keset päeva on tunne, et selg on väsinud.

Tuleb seista ukseavasse ja käed otse üles tõsta, end pikaks sirutada (ma olen tähele pannud, et minu jaoks avaldab kõige rohkem mõju see harjutus siis, kui ulatan sõrmedega kenasti seda ülemist ukseava osa puudutama) ning siis hakata end tasakesi keerama ühele poole ja käed omavahel ära vahetada (nii, et vaatad enda selja taha). Siis keerad end tagasi algasendisse vaikselt ja teisele poole täpselt samamoodi. Ma ei tea, kas ma suutsin seda arusaadavalt seletada, aga ei suutnud ühtegi pilti ka leida. Kindlasti on ka hingamine ja lõdvestatus oluline, rabistades ei maksa end kindlasti niimoodi väänata.

Vahel aitab mind ka see harjutus, mille käigus tuleb hakata sirgelt seistes (kas siis jalad koos või natuke harkis või natuke rohkem harkis - kuidas kunagi) kummardama nii, et kõigepealt pea, kael, ülaselg, alaselg (võimalikult sujuvalt, et selgroolülid ülevalt alates järjest liiguks) ja siis niimoodi võimalikult pingevabalt lihtsalt rippuda, järgmise "etapina" kiigutan end vaikselt ühele ja teisele poole, selga nii venitades. Paraku on tihti see harjutus mu jaoks liiga valus ja kummardusest üles tulles (siis tuleb tõsta kõigepealt tasakesi alaselga, ülaselg, kael ja viimasena pea) on alaseljas nii suur valu, et pean kätega põlvedele toetuma. Ka pole mind kunagi aidanud see kassiharjutus - käpukil maas ja siis selg kumeraks, siis nõgusaks, kumeraks, nõgusaks...

Vahepeal, kui asi päris hull oli, leidsin sellise harjutuse, et lamad selili maas (matil või vaibal vms), käed enda kõrval ja jalad koos, aga kõverdatud; ning asetad oma alaselja alla, sabakondist millimeetrid ülespoole, väikese padja või kokkupandud tekikese vms (ma ei mäleta täpselt, aga selle kõrgus võis olla kuskil 15-25cm?) Ning siis lihtsalt lamad, hingad rahulikult ja lamad. Pärast viit minutit võtsin tasakesi padja ära ja püsti tõusma hakates oli valu vähenenud. Sellest oli youtube-s isegi video üleval, aga ma ei mäleta enam, kuidas selle leidsin.

Tänaseks kõik.