Jah, märkamatult on (taas) kätte jõudnud sügis. Suve nagu ei oleks õieti olnudki, aga lootus jääb püsima, et ehk tuleb siis talv ka natuke mahedam (kuigi mõned sünoptikud-teadlased on juba kurjalt kuulutanud, et tuleb väga karm talv). Hobustega tegelemise mõttes pole see talve tulek sugugi tervitatav - vähemalt mitte minu jaoks... Lumised väljad ja kristalse kihiga kaetud puud on küll ilus vaatepilt, aga külmaga ratsutamine, pimeda ajaga kohanemine, jää (eriti, kui see on lumekihi alla peidetud)... Aga tuleb hakkama saada.
Juba praegu läheb aina varem pimedamaks, sõitma jõuan vahel videvikus ning trenni ei saa eriti pikaks venitada. Vähemalt pole praegu talli ja tagasi saamisega probleeme - auto töötab normaalselt. Talvel võib, nagu ka eelmisel talvel, probleemiks saada krõbeda külmaga käivitumine... Ning muidugi, libedad teed, mille ees mul samuti väike hirm on, arvestades tallinlaste liikluskultuuri... Üritan siiski oma pelglikust poolest üle olla ning sellele mitte mõelda.
Ratsutamises tunnen end aga endiselt iga korraga natukene paremini. Rohkem pean vaeva nägema üleminekutega, mis mul seni nii hästi pole sujunud, kui võiks. Samuti impulsiga.
Kui veel veidi ratsutamisest kõrvale kalduda, võin avalikustada oma eriala (ma ei mäleta, kas olen seda siin juba teinud), milleks on sotsioloogia. Kuigi viimastel aastatel ei olnud ma sugugi kindel, mida või kus õppida tahan, olen praegu väga, väga rahul, et just selle kasuks otsustasin. Võib-olla oleks mulle ka inglise keelt meeldinud õppida, aga praegu tegutsen tunduvalt laiemal alal ning on lootust, et tulevikus tuleb see mulle ka kenasti kasuks. Õppejõudude seast leiab, nagu ikka, väga huvitavaid ja toredaid inimesi, ning selliseid, kes oleks minu arvates võinud jätta lektoritöö mõneks ajaks kõrvale... Nädalas tuleb ikka paar korda ette selliseid loenguid, kus õppejõud loeb slaididelt teksti maha ning midagi erilist selle info rikastamiseks omalt poolt ei paku. See-eest vahetuvad õppeained ja seega ka lektorid aasta jooksul mitu korda ning on lootust, et tulevikus leian veel just nende huvitavate inimeste ained üles.
Sotsioloogia on minu jaoks sobilik, kuna (kui keegi pole veel aru saanud) mulle meeldib asjade üle arutleda, leida lahendusi probleemidele ja üleüldse, mõtestada enam-vähem kõike, mida teen. Nii et kui keegi tunneb samamoodi, siis võib temagi mõelda sotsioloogia õpingute peale.
Sel nädalavahetusel on mu esimesed vabad päevad üle kuu aja! Näen oma vanaema ja ema, keda viimati nägin augusti alguses, toon ema isegi Tallinnasse korterit üle kaema - ta ei julge ise Tallinnas autoga sõita. Lisaks on need viimased enam-vähem pingevabad päevad enne oktoobrit, mil mul lõppeb neli ainet, mis tähendab eksameid, esseesid ja arvestusi... millega ma võiks juba iseenesest harjunud olla, aga ei ole ning ikka on natuke hirmus.
Sellised lood.
No comments:
Post a Comment