19.10.13

20 märki sellest, et su hobusel on ratsutamisest kasu

Kas mõtled vahel sellele, et kas see, mida sa hobusega teed, on talle kasulik? Kas sa kahtled vahel teie treeningplaani edus? Kõige kindlam viis teada saada, kas avaldad ratsutamisega oma hobusele head mõju, on teda kuulata – olla tema suhtes tundlik, vastuvõtlik ja jälgida tema kehakeelt. Kui sa oskad tema kehakeelt ja märguandeid tõlgendada, saad kõigile oma küsimustele vastuse, eriti selles osas, kuidas teie trennid edenevad.

Kas sa lähed hobuse liikumisega kaasa?

Kas sa küsid hobuselt ja lubad talle piisavalt impulssi?

Kas su hobune õpib läbi ülaliini (piirkond turjast kuni puusaluuni) välja sirutama (ja kas talle on see lubatud), et oma lihaseid efektiivsemalt kasutada?

Nendele küsimustele (ja paljudele teistelegi) saab vastata, kui tõlgendame hobuse reaktsioone sinu märguannetele. Kuigi paljusid neist märkidest on võimalik märgata kõrvalt vaadates, on nende eeliseks see, et neid saab edukalt tuvastada ka ise hobuse seljas olles. Siin on mõned märgid sellest, et oled õigel teel:
  •           hobune puristab kaasaelavalt;
  •           hobuse suu töötab liikumise ajal;
  •           hobune on trenni lõpus rahulikum kui trenni alguses;
  •           hobuse ülaliin paistab jõulisem, isegi kohe pärast trenni;
  •           hobuse sammud muutuvad pikemaks, elavamaks ja rütmilisemaks;
  •           hobune sirutub sügavamale vähema ratsme abiga;
  •           liikumised tulevad pärast paari kordust lihtsamini välja;
  •           hobune pürgib tagaosaga kaugemale, kõrgemale;
  •           silmad on lõdvestunud;
  •           hobuse näoilme on rahulik;
  •           hobuse kõrvad on rahulikult (mõnikord liikuvalt) kergelt külgedel, välja arvatud siis, kui ta „kuulab“ sinu märguandeid (siis tulevad kõrvad korraks tahapoole, sinu suunas);
  •           hobune lõdvestab kuklast ja lõuast ratsmekontakti ajal;
  •           üleminekuid on kerge sooritada;
  •           painutused ja pöörded on rahulikud, pingevabad;
  •           ta on kehast sirgem – nii liikudes ühes jäljes kui ka mitmes (külgliikumised);
  •           hobune hõivab oma tagaosa kiiresti ja ilma probleemideta, sealjuures ilma mingi pingeta kehas/liikumises;
  •           selg muutub lõdvestunumaks, „pehmemaks“, eriti traavis;
  •           ta tõstab liikumise ajal kergelt oma saba üles;
  •           tagumised jalad astuvad esimeste jälgedesse või kaugemale;
  •           hobuse üldine kehakuju pigem muutub ümaramaks kui nõgusamaks. 

1 comment:

Unknown said...

Need on need helged momendid, kus ratsutamine tundub imelihtne :)