Jätkame...

Kustutasin eelnevalt paste-tud teksti ära, kuna pärast ühe väga kogenud ja austatud hobuinimesega rääkimist sain aru, et hakkaksin lihtsalt endale vastu rääkima... Rääkisime karistamisest ja üritan tema sõnu ka võimalikult täpselt edasi anda. Kui küsisin, kuidas teha (täpselt) hobusele selgeks, mis on vale, ütles ta, et see vajaks liigselt täpsust - ehk seda peaks kordama absoluutselt iga kord, kui hobune teeb midagi, mis on vale - aga et see ei pidavat eriti võimalik olema. Ta ütles, et temale piisab sellest, et ta näeb ühe korra, mida hobune teeb (näiteks ründamine) koos nö etappidega ning edaspidi ta ei lähe kunagi nii kaugele, et hobune peaks samamoodi reageerima (näiteks ründama). Ma ei suutnud seda kindlasti nii täpselt edasi anda, aga loota võib.

Igal juhul jätkan ka projekt Mitte-usaldav-inimesi-ründav-hobune teemal..

Täna võtsin kaasa päitsed, nööri, kindad ning oranzi kotikese harjadega ja läksin karjamaale, kus toosama ruunapoiss igapäevaselt on. Segavaks faktoriks oli muidugi see, et ümberringi oli veel hobuseid - no alla 10, osad neist kopli teises osas, mis on karjusega eraldatud, aga kus on suur nö ukseava. Sealjuures olid mõned neist hobustest samuti noored ehk "OI, kui huvitav!"

Suur ruun, keda edaspidi nimetan Kõrviks, oli samuti täis uudishimu, kui ma nende hobuseltskonnale lähemale jõudsin. Alguses lasin tal end üle nuusutada, patsutasin siit-sealt... Siis otsustasin, et ei hakka siiski kohe päitseid pähe panema, vaid puhastan niisama ja vaatan, mis ta teeb. Ta oli väga huvitatud mu oranzist harjakotist, mis selleks ajaks oli heina sees (see oli üldse põhiobjekt kõigil seal olevatel hobustel, üks jälitas mind kopli lõppu, et aga sellele uuesti nina külge saaks panna) ning vahepeal sõi niisama, seega oli ta rahulik ja ei pahandanud absoluutselt, et ma teda natuke puhastan. (Eelmainitud hobuinimese sõnul ei oska ta puhastamisest jms niisama-olemisest eriti rõõmu tunda, et ta nagu tahaks, aga siis hakkab kartma.)

Kuna eriti meeldis talle oma ninaga mu pehmet harja masseerida, käis ka tema mul mitu korda kannul ainult selle harja pärast. Mingil hetkel panin talle päitsed pähe, mille üle ta ei tundunud olema eriti rõõmus ja lasin tal minema kõndida (nööri ei olnud küljes). Mõne aja pärast tuli ta uuesti mu juurde ja võtsin talt päitsed peast ära (oli aru saada, et kõrvapiirkonna osas ta mind eriti ei usaldanud ja rahulolematust võis välja lugeda küll, kui ma päitseid pähe panin ja ära võtsin).

Natuke rääkisin temaga veel niisama, lasin tal veel pehme harjaga mängida, panin oranzi harjakoti omale käe ümber ja paitasin teda sellega (talle tundus see isegi meeldivat) näo pealt...

Kokku olin koplis umbes pool tundi. Selle aja jooksul ei tekkinud otseselt ühtegi ohtlikku momenti, aga miskipärast ei olnud mul seal siiski väga kindel olla. Eks peab õppima tundma nii Kõrvi kui ka teisi sealseid hobuseid.

Hingele jäi kripeldama ainult üks asi ehk see, kuidas teda keelata... Vahepeal, kui ta mulle tõesti kohe agressiivselt järgnes (mitte küll ründamise mõttega, aga no ikka nii, et TEMA tahab, TEMA tuleb), ei osanud ma muud teha, kui madala häälega keelata ja proovida teda eemale suunata, aga tema puhul on siiski mingi hirm, et kus on piir - ehk kui ta oma tahtmist ei saa, võib ta mingil hetkel jällegi lihtsalt agressiivseks muutuda.

Sama tark hobusetundja teadis veel öelda, et Kõrb justkui tahaks inimese täit tähelepanu nii väga, et ta on nõus seda kasvõi agressiivsusega saama. Samas ta ei taha pöörata inimesele ISE väga pikaks ajaks tähelepanu... Veel sain teada, et Kõrvile ei tohi anda midagi süüa ning et temaga vist siiski on ka veidi karmimalt käitutud... Ehk temaga ei ole mindud üht teed mööda, vaid tegeletud nö katseeksitusmeetodil.

Põhjus, miks ta inimeste vastu nii agressiivne on olnud, võib olla see, et varsana oli tema ema ülikaitsev - ning tihti lausa agressiivne inimeste suhtes.

Nüüd pean veel palju mõtlema, kuidas tekitada usaldust hobuses, kes ei teagi, et selline asi võiks täielikult eksisteerida - kuna tema ainuke eeskuju teda nii "kasvatas"?

Tean, et me kõik õpime läbi vigade, aga selle hobuse puhul ma eriti ei taha teha vigu, sest mina võin sellest küll õppida, aga Tema jaoks oleks see lihtsalt jälle üks põhjus, miks mitte inimest usaldada...

Homme jälle.