30.9.10

“If the art were not so difficult we would have plenty of good riders and excellently ridden horses, but as it is the art requires, in addition to everything else, character traits that are not combined in everyone: inexhaustible patience, firm perseverance under stress, courage combined with quiet alertness. If the seed is present only a true, deep love for the horse can develop these character traits to the height that alone will lead to the goal.”
- Gustav Steinbrecht

... Eestikeeli:

Kui ratsutamise kunst ei oleks nii keeruline, oleks meil palju häid ratsanikke ja oivaliselt välja sõidetud hobuseid, aga just kunst nõuab, lisaks kõigele muule, iseloomuomadusi, mida ei leidu igaühes: ammendamatut kannatlikkust, püsivat visadust stressiolekus, julgus kombineeritud rahuliku tähelepanelikkusega. Kui alge on olemas, siis ainult tõeline, sügav armastus hobuse vastu saab arendada neid iseloomuomadusi kõrgusteni, mis ainuüksi viivad eesmärgini.


Initially only the trot should be used, in a moderate but active tempo, without in any way attempting to artificially position the horse. The pace should be natural, diligent and in no way collected. To rest the horse, the trot should frequently alternate with walk.
Gustav Steinbrecht, The Gymnasium of the Horse (Link)

Lühidalt: mu uus treener on kõik, mida ühelt treenerilt tahta; ma tunnen, et olen kahe päeva jooksul (kolme erineva hobusega, kellest kaks alles noorekesed, sõites) arenenud rohkem kui viimase ma-ei-tea-mitme aasta jooksul. Aga just praegu olen ma väga õnnelik oma senise nö ajaloo üle, sest ilma kõigi nende erinevate hobuste, kukkumiste ja omaette õppimisteta (koos hobusega ja ainult hobusega) oleks mul praegu vist väga-väga raske... Ja kindlasti tunneks ma end väga lootusetult. Aga ei - julgelt edasi ühiste eesmärkideni... Mis praegu jäävad saladuseks, sest need on veel liiga utoopilised...

PS. Ferrumist (poiss, kellega natuke tegelen) nii palju, et temaga tegeleti üleeile ja eile, aga koplis käisin teda puhastamas-sügamas. Eile talutasin tema poolvenda, kes on alles varsaeas, aga väga sarnane talle - nii välimuselt kui käitumiselt (jalutab alguses väga ilusti, tüdineb umbes 15min pärast ära ja hakkab küünaldama, ringi hüppama, jooksma jne ehk ÜHE SÕNAGA: põgenema.)

5 comments:

Ingrid said...

Kas sa treeneri nime tõesti nimetada ei taha? Selliste kiidusõnade levitamise vastu poleks kindlasti ühelgi treeneril midagi, samas väga tore oleks, kui vahelduseks jagataks avalikult arvamust ka positiivsete eeskujude kohta, mitte ainult negatiivsete kohta (see on kahjuks tavapärasem)... :)

vonlenska said...

Ega juhuslikult Kati Leutoneniga tegu pole?
Ta vist tuli sellesse kooli umbes paar aastat tagasi?

Elan ise Järvamaal ning pole kunagi õnnestunud käia ühegi "õige" treeneri tunnis, sel lihtsal põhjusel, et neid siin lihtsalt pole. Just seda aga Leutonen on, vähemalt selle põhjal, mis temast kuulnud olen.
Kahjuks asub aga Särevere minust liiga kaugel, nii et ei õnnestu tema juhenduse all trennis käia, mis siis, et väga tahaks:(

e said...

Kuigi jah, ka Kati on üks mu eeskujudest, ei ole ma kahjuks talt trenni saanud. Treener, kellest räägin, on Reet Jänes, kes on väga põhjalik, kogenud ja motiveeriv, aga mis kõige tähtsam - hobusesõbralikuim treener, kellega on olnud au tutvuda...

Aga äkki tuled ühel päeval isegi siia õppima? Võib-olla ma ei oleks uskunud, et seda ütlen, aga ma poleks paremat otsust saanud tehagi... Kindlasti ei ole ei see kool ega ka õppekava enam sama mis aastaid tagasi - asi on ikka tunduvalt arenenud ja koos niivõrd asjalike õppejõududega aina paremuse poole kindlasti ka läheb...

vonlenska said...

Pean häbiga tunnistama, et see nimi on mulle täitsa võõras. Kus tallis ta trenne annab?
Kuid suured tänud soovitamast, jätan selle kindlasti meelde:)

Mis puudutab seda eriala, siis arvan, et mul poleks sellega mitte midagi pihta hakata. Muidu tundub väga huvitav küll, sest sealt saab tõenäoliselt põhjalikumad teadmised nt hobuste tervisest, anatoomiast, söötmisest jms, kuid see oleks vaid enese harimiseks.

e said...

See nimi oli ka mulle võõras kuni paar aastat tagasi hakkas mulle üks väga hea sõbranna rääkima, milline uskumatult hea treener tal on... Ning siis, kui nime ja näo kokku viisin, oli rõõm suur. Säreveres annabki trenne, aga mitte-õpilastele ainult reedeti ja laupäeviti, kui ma ei eksi...

Noh, kui endal vähekenegi oleks huvi kunagi tulevikus hobuseid pidada, oleks see ikka ülimalt kasulik... Ning jah, eriti justnimelt anatoomia, tervishoid, taastootmine, pidamine, talliehitus aga ka muud õppeained, mis kõik on väga spetsiifilised ja mida õpetatakse kuni peensusteni välja.