Vahepeal pole suurt huvitavat juhtunud, vähemalt mitte konkreetse ruunapoisi osas... Jubedad sajused ilmad on tööd seganud ja kui täna mõtlesin, et "nonii, aitab puhkusest", siis see ka õnneks ei läinud. Kursaõega koplist vihma ja tuulega tagasi jalutades oli just see, keda meil ei olnud, hobune. Koplis oleku jooksul jõudis poiss ehmatada, teiste hobuste peale ärrituda, käest lahti tõmmata, minu peale ärrituda... Kui sain päitsed koos nööriga talt tasakesi peast võetud ja olime enam-vähem sõbralikult "sina peal", loobusime.

Aga noh, kui ma oleks alles väike ja väljas oleks torm ja eemal praksuks elektriposti otsas mingi säde ja siis tahaks veel kaks mulle vaevu tuttavat isikut mu sõprade juurest ära viia... Kardaks, põgeneks ja protestiks ma ka...

Muudel uudistel - homme on esimene trenn inimese käe all, kelle õpetussõnu olen juba ammu ihaldanud kuulda. Pärast Müseleri "Ratsutamisõpetuse" ja Saksa Ratsaliidu "Ratsutamise ja Ratsastamise Õpetus 1" läbi töötamist on veel eriline isu arendada oma istakut ja meetodeid - ja küll nii tekib ajapikku ka lihas uuesti. Loodetavasti.