Oi, kui ammu ma pole kirjutanud... Nüüd peab küll pingutama hakkama, et kõike meelde tuletada!

Aga alustame siis kuskilt...

Paar päeva enne mu lahkumist (22. juunil) käis töö ikka nagu ennegi, kusjuures viimased nädal aega olid kuidagi eriti lihtsad... Saime kas 1h lõunapausi või lõpetasime 6PM (või lausa mõlemat). Peamiselt, kuna Christianel oli endiselt liiga valus, et ratsutada.

Igal juhul mu viimane tööpäev oli teisipäeval - Elzal oli vaba päev, aga minu põhiülesandeks oli nö välja treenida Sylwiat, 20-aastast neiut Poolast. Kohutav oli. No, tõeliselt kohutav ikka... Elza välja õpetamine oli selle kõrval täiesti loomulik, nagu Elza olekski siin varem töötanud vms. Sylwia oli aeglane, aga samas viie boksi puhastamisega sai ta hakkama 5-10 minutiga, kui mina ja Elza puhastame neid veidi alla poole tunni! Kui me veame viiest boksist üks kuni rohkem kärutäit minema, siis temal oli viienda boksi lõpuks kärust üle poole tühi.

Kõige hullem oli see, et ta ei teinud seda, mida ma talt palusin. Ta ei teinud ka seda mitte, mida Christiane või keegi teine talt palus. What's that about, küsiks? Ju siis tal on mingi oma plaan selle talliga...

Igal juhul mind ei heidutanud miski, sest teadsin, et õigepea olen kodumaal. Elzal oli pool õhtut pisar silmis, kuigi ma tulin ainult nädalaks Eestisse... (Vahepeal on ta rääkinud, et Sylwia on endiselt sama "stiiliga", aga ta läheb järgmisel esmaspäeval minema ka)

Eestisse saabumise tunne oli imeline - nagu ikka. Naljakas mõelda, et mõned kuud tagasi tahtsin nii hirmsasti sealt minema saada ja nüüd oleks see nagu ainus paik maailmas, mis tõesti südames on. Aga ju nii ongi.

Vahepeal olen suutnud omale ka uue töö sebida, kui kedagi peaks huvitama, pange Google'i otsingusse Marc Wirths Sportpferde.

Homme õhtul sõidan juba Saksamaa poole, mu armas auto (mille peale ma selle nädala jooksul olen kulutanud ca 300EUR!!!) sai täna ülevaatuselt läbi, kuigi paar auku on roostetanud sisse... Loodetavasti midagi halvasti ei lähe. Uuesti kirjutan juba siis, kui eluga Saksamaal olen. Kui aega on, muidugi, sest kohe, kui jõuan, sõidame neljaks päevaks taas võistlustele.