3.11.12

Täna jõudsin otsusele, et ma ei saa niimoodi jätkata - pean mõnest tööst loobuma, et tervislikult edasi funktsioneerida. Mul on teist korda kuu aja jooksul esinenud sümptomid, mis võivad tähendada mõnd seedeelundkonna haigust (aga ka hoopis midagi muud) ja kõige tobedam on see, et mul pole olnud aega arsti juurde minna. See on muidugi mu enda süü, et endale nii palju kohustusi krahmanud olen, samuti ka lihtsalt halb asjade kokkulangemus (et just praegu olid eksamid, esseed jne)... Neljapäeval, kui tulin Nõmmelt koristamast, oli mul vaja lõpetada essee (neljapäeva jooksul) ja reedel oli eksam, milleks ma praktiliselt üldse õppida ei olnud jõudnud, aga kodus, pärast natuke söömist ja vee joomist hakkas mul järsku nii paha (tegelikult tuli juba bussis veidi imelik tunne), et ma mõtlesin, et ma hakkan oksendama... Aga ei hakanud. Igal juhul ronisin kohe oiates voodisse ja panin äratuse, mis mind 2h pärast üles ajas. Siis oli juba veidi inimlikum olla ja suutsin selle essee kuidagi kella 9ks valmis teha ja ära saata, samuti kiirelt eksamiks korrata... Reede hommikul ärkasin ekstra kell pool 8, et kaks tundi veel tuupida. Eksam läks normaalselt, st läbi saan kindlasti, aga ei usu, et sealt eriti head hinnet loota on... Jaanuaris saaks uuesti teha, aga ma veel vaatan, kas tahan seda.

Täna oli tallis jälle pea paks ja selline tunne, et enam ei jõua. Enam ei jõua. Enam ei jõua. Nüüd olen kodus ja pean õppima hakkama ning siis taas raha teenima.

Kui nüüd veel südant puistata, siis ma pean ütlema, et olen aru saanud, miks ma nii mitu korda töökohta olen vahetanud... Sest olen ise perfektsionist ja eeldan, et seda on kõik teised ka. Eeldan, et kõiki tööandjaid huvitab, kuidas nende töötajatel läheb, kas nad on õnnelikud või mitte jne. Paraku enamikke see ei huvita, sest kõige olulisem on ju, et töö saaks võimalikult hästi ja odavalt tehtud. Võib-olla sellepärast minust ei saagi kunagi ärinaist vm rahalises mõttes edukat tegelast.

Ma ei jõua enam mõelda või kirjutada. Olge tublid!

No comments: