Tõepoolest, käisin tol päeval vannis (ma ei tea, milles asi, aga see polnud sugugi nii mõnus nagu ma mäletan seda olevat?) ning samuti ütlesin üles ühe koristamise... Millest oli päris kahju, sest see pere oli nii tore ning neil olid vahvad loomad kodus... Alustuseks jutustasime üle poole tunni pereemaga, siis hakkasin koristama ja kui kogu maja läikis, siis istusime ja sõime kooki ja jõime teed, jutustasime veel umbes tunnikese... Nii veider - minust pea kaks korda vanema inimesega tekkis kiiresti side... Mõlemad tõdesime, et oli tore üksteist tundma õppida. Samas sai ta aru, et olen väsinud ning ütles, et ta ju hoiatas mind (ta on ise perearst muidu, aga hetkel on lapsega kodus)...

Aga jah, käesolev nädal nagu kõik teisedki viimase kahe kuu jooksul, on lennanud imekiirelt... Esmaspäeval käisin koolis ja töötasin ja töötasin veel, teisipäeval käisin tööl ja kindlasti tegin veel midagi, kolmapäeval käisin tööl ja siis Järve noortekeskuses ja siis BFM'is ühel meediaalasel grupiintervjuul, neljapäeval käisin tööl ja siis töötasin kodust, reedel käisin koolis ja tööl ja siis otsustasin, et ei suuda minna koju töötama, vaid võtsin hoopis aja maha, et näha kallist vana head sõbrannat, kes elab samuti Tallinnas, aga keda nägin viimati vist suvel? (v.a üks kord, kui ülikooli peal kokku juhtusime ja üksteisele "tsau" jõudsime hüüda...) Käisime Panda Internationalis söömas, sest kõik kiidavad seda kohta ning mulle meeldib Aasia toit. Kiidan seda samuti... Tõesti oli väga hea - valik oli ka üsna mõnus. Võtsin kausiga (4.90) chow mein nuudleid, aga kuna need said just siis otsa, kauss päris täis ei saanud ja kokk alles tegi uusi, siis sain palju aurutatud juurvilju ka... Peale võtsin seenekana ja natuke seenekastet. T võttis küüslaugukana - ma tahtsin ka seda proovida, aga see sai otsa. Ma suutsin enda kausi kuidagi lõpuni süüa (aga ma olin söönud ka ainult hommikul ning kogu järgneva päeva jooksul ainult 2-3 õuna ja vett joonud), T võttis enda omast veerandi kaasa, sest ei jõudnud ära süüa... Siis suundusime igal juhul Ülemistesse, kuna tahtsime vaadata, kas Ostuöö puhul kuskil mõne asja hinda päriselt ka langetatud on. Oli küll. Ise sain endale u 25 euro eest kaks paari pükse ja kaks paari aluspesu. Nende pärast pole nüüd jälle tükiks ajaks (viimati ostsin neid omale Inglismaal ehk siis u 9 kuud tagasi) muret, loodetavasti.

Koju jõudsin hilja ning töötada ei suutnud... Olin üksi kodus üle väga pika aja ja passisin liiga kaua üleval - no mul ei ole kuidagi kohe isu üksinda magama jääda, nagu ei tule seda und... Täna hommikul magasin sisse ning jäin talli hiljaks... Kusjuures ma polegi ülikooli ajal sisse maganud - vähemalt mitte katastroofiliselt - alati olen siis ärganud, kui veel kenasti jõuan õigesse kohta enam-vähem õigeks ajaks... Täna ärkasin siis, kui oleksin pidanud juba 25 minutit tallis olema ning mul on sinna pooletunnise autosõidu tee. Tallis vabandasin hobuste ees ning usun, et nüüd oleme tasa, sest ega nad isegi viimastel nädalatel inglikesed pole olnud - tuulise ilmaga on ju kõik nii hirmus, mis siis, et läbi sama hoovi kõnnitakse kaks korda päevas juba ma ei tea, mitu kuud... No ja muidugi on täiesti normaalne üle lombi hüpata nii, et kui ma oleks murdosa sekundi võrra aeglasem olnud, oleks ta minu seljas maandunud... Aga noh, hobune on lõppude lõpuks siiski hobune ning ei midagi vähemat või enamat ning ma ei saa neile midagi pahaks panna. Endale saan aga küll asju pahaks panna... Näiteks tähtaegade kuhjumist.

Tegelikult on mul homme vaba päev! Viimati juhtus niimoodi üks kuu ja 11 päeva tagasi, nii et ma kavatsen homset täiel rinnal nautida! Kahjuks pean ma juba mõtlema järgmisel nädalal olevale referaaditähtajale... ja mõnele asjale tõenäoliselt veel, mis mul praegu endal meeleski pole... Kuid siiski - vähemalt praegusest hetkest kuni homme õhtuni kavatsen küll MITTE MIDAGI (ASJALIKKU) TEHA.

Täna ei ole jõudnud seda eriti teha, sest olin tööl ja siis töötasin kodus ja siis tegin endale piimasuppi ja siis tegin koduseid ülesandeid.

Üks naljakas lugu ka... Üks päev kirjutasin päris pika kirja oma parimale sõbrannale, kes elab Inglismaal ning palusin tal mulle tuua erinevaid vitamiine ja flapjacke jne, sest Eestis on need nii kallid ja flapjacke polegi Eestis (ja vahtrasiirup on nii kallis, muidu teeks ise) jne jne. Ta saatis mulle vastu kirja, et ok,  aga kas ma olen ära unustanud, et ta elab nüüd Hollandis... Mul oli arvuti taga täielik "facepalm.jpg" ning MUIDUGI mul tuli meelde, et ta ei ela juba peaaegu pool aastat Inglismaal, vaid hoopis HOLLANDIS. Mu parim sõbranna. ...

Teine kord, kui mu mõistus mulle vingerpussi mängis, oli see, kui ühel päeval mõtlesin pool tundi omaette, mis mul sel päeval veel vaja teha on, kuhu minna vaja jne. Siis tuli meelde, et on hoopis üldse teine päev ning ma mõtlesin endale terve see aeg vale "ajakava" välja...

Sellised lood! Kena ööd!