Eile asusid Christiane, Michael, Kevin ja kuus hobust siis Aacheni poole teele, me Ewaga jäime siia toimetama. Täna hommikul juba 7AM olime sunnitud hüvasti jätma. Täna pisarat ei tulnud, aga eile, kui Estrada (Ewa lemmik) boksi tegin, mainisin talle, et peame nüüd sõbrad olema, sest Ewa läheb ära, ja siis küll tuli pisar silma... Estrada on üldiselt sellise iseloomuga, et hammustab vahel (mitte küll nii tugevalt kui tumekõrb täkk Lacolero, kes eelmisel nädalal minema läks) ja mina temaga mingit ühist keelt siiani leidnud ei ole. Aga ju ma pole proovinud ka. Nüüd igal juhul peab, andsin Ewale oma sõna.

Kevin läheb 16. mai ära ja tema asemele peaks tulema üks 18-aastane tüdruk Lätist..

Tegus päev oli jällegi, kordetasin: Blundstone, Flapjack, Quanta, Winnie (kusjuures Quanta oli ainuke, kes maneeži ukse poolses küljes kihutama/perutama jms ei hakanud) ja Cessnaga jalutasin 15min, kuna Michael ei taha, et ta enam trenažööril käiks (lõhub liiga palju). Tegelikult lõhuvad/perutavad Estrada ja Davidson ka, just siis, kui keegi läheb hobusega mööda ja no muidugi, kui kuskil mingi kolin jms käib. Lisaks kastsin maneeži lühemaid külgi (keskmine osa sai eile juba kastetud), siis väljas peenraid, pesin pindesid ja kaitsmeid ja päeva lõpus koristasin veidi sõnnikuhoidlat, et traktoriga sõitmine ära ei ununeks. Ahjaa, ma õppisin Quappenladen'iga sõitma. Ammu juba ütlesin Ewale, et enne kui ta ära läheb, peab mind õpetama (Christianel pole ilmselgelt kunagi aega) ja eile saingi esimese (ja ainsa) õppetunni. Pole väga raske, aga natuke harjutamist ikka vajab. Keerata on sellega nii tore, terve masin nö läheb pooleks... Aga Ewa ütles, et see on väga ohtlik, kui oled parasjagu sõnniku otsas (kasvõi pooleldi), võib külje peale ümber kukkuda. Nii et sõnniku otsas ma keerama ei hakka.

Tegelikult ma lähen vaatan, kuidas mu ahjukartulitel läheb.