Vahepeal olen suhelnud ühe naisega Marcus Erkensi juurest, tahtis mind sinna nö proovipäevale, aga enam pole ühendust võtnud - arvan, et ma pole piisavalt hea sõitja nende jaoks... Aga vahet ei ole, sest usun, et uue töö leidmisega mul probleemi ei oleks, kui peaksin tahtma lahkuda (ja see juhtuks nii või teisiti sügisel või talvel).. või loodan..

Igal juhul on vahepealne aeg jällegi olnud töökas. Vabal päeval magasin lihtsalt kella kaheni, siis üritasingi võib-olla veidi kasulik olla ja oligi päev läbi.. See on endiselt tore, et Kazak ja ta vend 6:30 kohvi joovad jne ja võimalikult kõvasti kõiki uksi paugutavad, kilekotte krõbistavad jne (mu tuba on otse töötajate köögi kõrval ja sel pole ust, ruloo on)... 

Nädala sees Michael väga ei sõitnud, sest oli haige. Ma olen sõitnud Winnie ja Donatellaga platsil ja Quanta on ka taastumas, nii et temaga käisin eile metsas, oli vist eile... 

Nädalavahetus oli eriti ulmeline... Terve linn oli festivalimeeleolus, igal pool olid väiksemad ja suuremad lavad, LIIGA palju inimesi jne. Reedel (laupäeva varahommikul siiski) jõudsime koju enne nelja, seitsmest olime tallis nagu ikka - kusjuures, lõpetasime kiiremini kui kunagi varem: 8:10AM! Tavaliselt alustame 6:30 ja siis ka lõpetame 8:20 või hiljem... Laupäeva õhtuks olime mõlemad Elzaga laibad... Niisiis magasin ma 3h, siis kargas Elza mu tuppa ja ütles, et ta ei maganud, aga et on nüüd valmis uuesti pidusse minema... Ma tahtsin muidugi ka enne minna, aga just unest üles saanud, ei olnud üldse isu, aga kuna Elza käis peale, siis tõusin üles, viskasin külma vett näkku ja siis hakkas Elza rääkima, et ta ikkagi ei taha, et ta on väsinud jne. Lõpuks sain ta ikka nõusse ja see oli üks vägagi unustamatu öö, mis lõppes meie jaoks seekord veidi enne 5 hommikul. Jällegi - 7AM tallis, kõik käib kiirelt, aga terve päeva jooksime ringi nagu segased, sest Christiane ja Michael sõitsid kõik 13 hobust (tavaliselt sõidab Elza vähemalt 2, mina vahel üks kuni mitu) ja lõunapausi järjekordselt ei teinud. Õhtuks olime taaskord laibad.

Homme on vaba päev ja endiselt läheb siin aeg liiga kiiresti... Vähem kui kuu pärast olen juba Eestimaa pinnal. Kui Michael kuulis, et plaanin autoga tagasi tulla, küsis ta, kas ma olen hull... Tundub nii. Enda põhjendusega oskan tuua vaid järgmised tegurid: 1. ma tahan, et mul oleks siin auto; st mitte vaid ei taha, vaid see on vajalik, kui ma ka siin kolima peaks hakkama; 2. ma vihkan lendamist, lennujaamu, pagasikontrolle, check-ini ootamist, öö läbi lennujaamas istumist jne jne jne... See on kõik. 

Tegelikult peaks ma magama minema, andestust, et nii mõttetu postitus.