Istun praegu oma trepil ja valvan, et kass, kes ei tohiks üldse sees ollagi, tagasi mu tuppa voodi alla peitu ei läheks... (Kevin) -"Umm, Eliise?" (mina) -"Yeah?" -"Why is there a cat inside?" -"...???" Pole halli aimugi, kuidas ta sisse sai, aga siin ta on ja sõbrustada ei taha (muidu küll alati tahab!), ära minna aga ka mitte... Kevin on duši all, nii et mul pole abikäsi ka...

Igal juhul fakt on see, et homne saab veedetud rõõmsalt valuvaigistite toel. Täna läksid Christiane, Michael ja Eva võistlustele, homme kunagi peaks tagasi tulema ja nagu ikka - jäeti maha 'to do'-list... Alguses tundus kõik reaalne. Siis hakkasime (mina, Kevin ja Kazak ehk 3 ainukest mitte-hobust siin maa-alal viimased pool päeva ja järgmised pool päeva) üht nendest töödest tegema, milleks oli ühes vanas talliosas maneeži kõrval (kus me praegu hobuseid valmis panema ja nüüd elab seal ka üks uutest hobustest) 3 boksi tühjaks vedamine heinapakkidest. Üks boks oli poolikult (alla poole tegelikult isegi) neid täis, kaks tükki puupüsti... 

Transportima pidime need sama talliosa kohale - maneeži katuse viltuse osa alla, kus oli kõrgeimas kohas vaevu nii palju ruumi, et püsti seista, madalamas muidugi saime põhimõtteliselt roomata nende heinapakkidega. Kazak sõitis traktor-tõstukiga siis maneeži, aluse peale hakkasime heinapakke pusle moodi panema... Esimene läheb ikka aia taha, nii ka meil - kukkus see pakikoormake maha ja pidime hakkama uut süsteemi välja mõtlema. Kazak leidis siis mingeid laudu, mida sai nendele kahele alusele, mis meie käsutuses olid, nö küljeseinteks kinnitada. Siis hakkas töö isegi sujuma... Aga oh jah, milline selja piinamine kogu see töö oli - ühelt poolt pakkide tõstmine-lükkamine-tõmbamine-vedamine, teiselt poolt seal üleval katuse all koguaeg köögatsi-kummardades olemine...

3h tegime seda, siis oli kell juba nii palju, et tööpäev peaks hakkama läbi saama, aga me Keviniga polnud jõudnud veel boksegi tegema hakata... Otsustasime, et lõpetame selle töö homme, kuigi Kazakil on siis vaba päev (tuleb aitama meid, pool boksi on alles veel neid heinapakke)... Kevinil peaks ka olema, aga ta tahab mõne muu päeva vabaks saada, sest ma ei jõuaks üksi elusees kõike teha, mida veel tahetud (tahaks öelda "Challenge accepted!", aga ei suuda)..

Päeval muidu oligi nii, et hommikul tavapärased toimetused, siis aitasin treilerit pakkida, hobuseid valmis panna reisimiseks, siis seletas Christiane selle nimekirja lahti ja hakkasin kohe tegutsema, sest ma teadsin, et siin ei tasu vabalt võtta - pärast oled poole ööni tallis... Tegin Flapjackile ja Baldatusele kordet, kõik hobused, kes trenažööril pidid käima, käisid seal tänu minule, söötmine ja 4 hobusega tallist ning väliboksidest eemaldasin kõik ämblikuvõrgud... Oleks ma teadnud, et see heinatöö nii kohutavalt keeruline on, oleks muidugi ise varem sellega tegutsema hakanud ja Kevini sama tegema käsutanud, aga noh... Keegi meist ei teadnud. Christiane jättis mulje, nagu see polekski mingi töö... 

Homme: jätkame heinapakkide ülesse transportimisega; üritame ämblikuvõrgud eemaldada uue talliosa akendega küljelt (nagu piltideltki näinud olete, on see päris kõrge... ehk siis redeldama peab hakkama); kordetame Valesco't, hobused trenažöörile (pooled 2x) ja lisaks sellele on listis põhimõtteliselt kogu talli territooriumi pühkimine... Õnneks, nagu ma õigesti mäletan, ütles selle kohta Christiane, et "...ja kui teil siis ka veel on aega, siis...," nii et loodetavasti ei saa me raevu osaliseks, kui see pole tehtud.