Täna oli Kevinil vaba päev ning Christiane oli poole päevast söötasid ostmas või kontoris, nii et mu jaoks oli suhteliselt katastroofiliselt palju jooksmist. Eks oma osa andis ka see, et eile käidi võistlustel ja täna oli vaja nii suur hobuveok kui ka väike treiku ära puhastada ja asju sisse viia jne. Samas, mõtlesin, et tuleb kena rahulik päev, aga Michael käis viie hobusega sõitmas ja Christiane neljaga, üht kordetas, nii et tegus päev oli. Lõunale läksin alles kahe paiku ja tunni aja asemel tegin selle 20-minutilise, sest kartsin, et jään muidu jube õhta peale... Noh, lõpetasin 19:45... See oli suuresti ka tänu sellele, et Christiane tegi vahepeal 9 boksi ise ära ja ütles, et kõiki kasutatud valjaid ei pea puhastama, et peseks lihtsalt suulised ära.

Umbes kella poole kuueks oli mu pea täis putru ja kapsaid ja tangu ja... saate aru küll. Mul oli valmis panemise tallikeses 4 hobust - solaarium/pesuruumis Donatella, kelle just olin ära pesnud ja kes ootas kuivamist, temast meetrid eespool vahekäigus Cessna, kes oli just trennist tulnud ja ei olnud nii higine, aga ootas siiski kuivamist; ühes boksis Estrada, kelle olin juba valmis pannud ja kes ootas närviliselt Christianet; ühes boksis nooruke Blundstone, kes oli samuti just trennist tulnud, ootas kuivamist-puhastamist-kapjade pesemist-rasvatamist... Ja kõrval koridoris trenažööri peal oli Carlo, mis tähendab seda, et ühegi hobusega sealt mööda minna ei saa, kuna ta on niigi trenažööril hull, aga kui keegi veel mööda ka läheb, siis pöörab täiesti ära. Igal pool vedeles erinevate hobuste seljast tulnud varustus ja mul keerles sada mõtet peas ehk mida ma mis järjekorras teen... Okei, seda ei saa veel puhastada, alles kuivab... Kapjade pesemiseks peab hobuse viima kas pesuboksi või tavalisse (samas talliosas olevasse, kus pole allapanu, sest seal ei ela ükski hobune, vaid kasutataksegi valmis panemiseks), mõlemad tavalised on kinni, üks koridori lõpus on vaba, aga kui ma hobusega sinna lähen, siis Carlo kuuleb/näeb vilksamisi ja läheb kindlasti hulluks... jne jne jne.

Ühesõnaga, mu mõtteis jooksis samasugune segane tekst nagu just siin ja praegu.

Kõige koledam oli see, et küsisin Christianelt, kas ta on mõelnud, millal mul järgmine vaba päev võiks olla... Ta ütles, et ta ei tea, äkki neljapäev... (Minu nägu sel hetkel 85%-lise täpsusega: o_O) Et teisipäeval ei saa, võib-olla peavad nad Michaeliga mõlemad ära minema ja Kevinit üksi terveks päevaks jätta ei usalda... Kolmapäeval oli mingi muu põhjus, miks mind vaja oli... Aga ütles, et vaatab, mis saab - räägib Michaeliga ja annab teada. (Õhtusööki süües sain toreda uudise osaliseks - homme on vaba päev pärast üht nädalat jutti töötamist!)

Õhtusöök oli ka tasemel. Täna oli siis Kevini kord süüa teha... Mõtlesin, et no mis see 17-aastane poisike ikka mulle teeb... Aga üllatas mind meeldivalt! Tegi pastat ehk ülihäid nuudleid, mida ta ise peaaegu iga päev vist sööb siin, sest neid nii lihtne teha (paned nuudlid ilma keetmata potti, kõrvetad neid võis mõnda aega, mingi hetk paned tomatipasta ja vett, soola, jms sisse ja ongi valmis), uskumatu salatikausi (kummalegi üks) - jääsalat, šampinjonid, oliivid, mingisugune pepperoni vms vorst, jne ja paneeritud kala (ahjus). See viimane oli küll poest sügavkülmutatud kujul, aga siiski...

Meie melu

(PS - taustal olevatel piltidel on Gambrina - väike must mära, kes viidi mingiaeg ära omaniku juurde, aga kellega ma esimest korda siin olles sõitsin - käisime metsas jalutamas)