Varajane lõunapaus.

Eile oli esimest päeva Eva ka meiega tööl. Ta on 25-aastane, Poolast ja ta on siin neli kuud töötanud (vahepeal oli 2 nädalat kodus, nüüd on kuni maini, suvel peab kodus olema ja sügisel plaanib tagasi tulla jälle), nii et tema kiirus-täpsus on vägagi motiveeriv! Eks ma ise tunnen ka end juba päris kindlana, aga 100% kindel ei saa vist kunagi olla. Eva lihtsustab seda see-eest.

Kuna nüüd on meil kolm võõrast hobust juures, teeb neid pudulojuseid kokku 16. Eile sai iga hobune oma paari valjaid ka - enne olid nendel paaril noorel ühised, jne. See-eest on nüüd valjaste juures NIMESILDID, et mingit segadust ei tuleks (oi, kuidas me Keviniga oleme nuputanud, mis kelle valjad nüüd olidki... pärast puhastamist on nad ju vaja õigele kohale panna! märkuseks: siin on nii, et pärast trenni riputatakse kõik kasutatud valjad ühe konksupuntra otsa, et pärast saaks hakata järjest puhastama.)

Täna on siin keegi treener, tuli oma suure hobuveoki ja mitme hobusega, et ise ka väljas sõita natuke. Nädala pärast on siin juba esimesed võistlused!

Seda ka veel, et alguses, kui Christiane ütles, et teistel groomidel on siin tavaliselt u 50EUR nädalas läinud söögi peale, ei suutnud ma seda uskuda... Nüüdseks olen aru saanud, et see on täiesti reaalne, kui just ei taha toituda nuudlitest, võileibadest ja krõbinatest (mida ma Inglismaal juba piisavalt tegin)... Nüüd aga üritan oma tervist nö taastada ning ei saa endale lubada mõttetut sööki igapäevaselt. Vot sedasi.

PS - Eile käisime Keviniga õhtul linnas, sest tal oli juua vaja... Lõppes see sellega, et me käisime kiirtoidurestoranis, kaks korda pagaris, ostsime kummikomme... aa, ja juua ka.