Täna oli vaba päev. Umbes kümneni magasin, läksin alla, tervitasin koristajat ("Hallo!"), rääkisin korra Keviniga ja sain Kazaki käest värava lahti ja kinni tegemiseks puldikese. Siis jalutasin linna. Google Maps'i sõnul on tallist Lidl'isse 2km (Facebookis näeb pilte ka jalutuskäigust, linnast jms), ilm oli neutraalne ja tuju päris hea. Ainult terve keha valutas, esimese tunni päevast kõndisin-istusin-astusin ägisedes... Väike vanainimene, nagu ma ikka olen. Igal juhul oli linnas päris mõnus. Suutsin kogu oma raha ära raisata (seda siiski õilsatel eesmärkidel), aga vähemalt kaks nädalat (loodetavasti) pole söögikraami rohkem vajagi. Ühele sai pika pusimise peale kingitus ka posti pandud...

Tagasi jõudsin enne kolme ja hakkasin lehttaignaga (der Blätterteig) viineripirukaid tegema. Neid oli nii lihtne teha ja kõik kiitsid jubedalt... Järgmine kord ostan topeltkoguse tainast ja viinereid (tegelikult päris viinereid ei leidnud, lõikasin frankfurterit tükkideks lihtsalt). Kui need olid ka tehtud ja kõht täis, mõtlesin, et lähen Kevinile appi. Tal polnudki enam palju teha, pühkisime mõlemad tallid, vahepealse osa, kus hein-põhk jne on, talliesise ja mõned tühised toimetused veel ja oligi kõik korras.

Homme on minu kord üksi tööl olla, aga ootan huviga.

Mainin seda ka, et nagu ma juba öelnud olen miljon korda kindlasti, läheb siin aeg linnulennul... Aga õhtuti tundub jällegi aeg jube aeglaselt minevat... Võib-olla on asi ka selles, et ma läpaka kella pole õigeks (ehk tund tagasi) muutnud, nii et pidevalt vaatan, et "oi, kell juba..." ja siis tuleb meelde, et tegelikult on tund aega vähem.

Tahtsin täna saksakeelset raamatut ka osta, aga vedas, et ei ostnud kohe (käisin vaatamas küll), sest mul poleks pärast piisavalt raha olnud, et kingitus ära saata ja kaks kotitäit süüa osta. ...Mitte, et see kõik oleks mu armsatele lugejatele mingil moel vajalik informatsioon...