15.3.11

Kell on 7:15PM, istun oma teise korruse avatud toakeses voodil, läpakas süles. Närin kuivatatud banaaniviile (jällegi pean iseenda intelligentsi tänama, et neid kaasa taipasin osta, nagu ka musta leiba, toorjuustu, šokolaadikrõbinaid ja külakostiks eestimaist šokolaadi...), sest kõht on nii tühi... Umbes poole tunni pärast vms peaks saama Christiane tehtud spagette Bolognese kastmega (nii tore temast, et ta pakkus... küsisin veel, kas ta on kindel, et ikka OK...), jehuu... Viimati sõin korraliku eine neljapäeva õhtul Riia lennujaama Lido's. ... Okei, just sain teada, et täna on teisipäev. Nagu ma ütlesin, aeg läheb siin...

Tänane tööpäev oli igal juhul tegus. Kevinil oli vaba päev ja alguses teadsin, et Christiane ja Michael lähevad kuhugi ära, aga ikkagi ei läinud. Ühest küljest oli see hea, sest Christiane abi oli koguaeg olemas. Samas sõitsid nad mõlemad ja lootsin, et tuleb rahulik päev, aga oli ikka vahepeal seda kiirustamist, et üks hobune valmis jõuda, teine samal ajal trenažöörile, kolmas tahab veel kuivada, siis tema kabjad, oi, juba trennist tagasi, peab ruttu asjad seljast võtma...jne jne jne.

Ahaa, sõita sain ka ju. 5-aastane holstein nimega All Mine, suur (turi on mu pikkusest veidi allpool, nii et oletan, et tk kuskil 170cm kanti) ja kõrb. Boksis ja muidu tegeledes on ta alati ülimalt sõbralik, uudishimulik ja rahulik. Sõites ei jõudnud ma aga mõni minut ka veel seljas olla, kui juba hakkas mingi sebimine pihta... Sellised väikesed rapsamised, pukitamise/tagant üles löömise miniversioonid jne... Mul oli jalus ka veel natuke pikk - hüppesadulaga sõitsin, aga jalus oli põhimõtteliselt koolisõiduks paras, ja lühemaks ei andnud enam teha... Sõitsin siis edasi Christiane õpetussõnade järgi, aga traavis-galopis samamoodi mingil hetkel jälle... Ma ei tea, kas paar minutitki möödus nii, et ta mitte midagi ei teinud ja rahulikult sõitis.

Kaua ei sõitnudki, sest ma ei näinud sellel suurt mõtet rohkem lihtsalt ja hobune oli ka juba liikuda saanud, nii et ... Tema käitumisel võis olla mitmeid seoseid (eriti arvestades seda, et Christiane teada Keviniga ta nii hullusti pole käitunud) - kevad on alles alanud, täna oli maneeži suur uks lahti ja väljas askeldas jälle Kazak, keda hobused kardavad miskipärast isegi siis, kui ta lihtsalt kõnnib - ja no ta ei oska ka absoluutselt arvestada ei hobuste ega ratsanikega... Siis ehmatas ta iseenda peegelpildi peale, käru peale, akna peale, selle peale, kui Christiane Flapjack'il galoppi tõusis jne. Lõpus ütles Christiane, et tegelikult ta ei saanud eile liikuda ka - ainult trenažööril (seal kõnnivad nad 24min sammu).

Igal juhul oli elamusterohke sõit ja olin tänulik Heimtalist saadud kogemustele noorte hobustega, täpsemalt öeldes sellega, et nad võivad väga, väga ettearvamatult käituda, iga krõpsu peale ehmatada (ratsutaja ei pruugi seda tähelegi panna) jne.

Õhtul jätkus tavapärane töö. Annan läpaka korraks Kevinile kasutada, sest tal endal vist pole laadijat vms.

No comments: