Eile öösel ärkasin seljavalu peale üles, kui kell oli umbes... 1:17am? Mõtlesin, "ISSAND, nii palju aega on ju veel hommikuni" ja vähkresin ja nutsin, sest nii valus oli külgegi keerata või paremat kätt liigutada... Üsna ruttu kadus uni ka ära ja mis ma siis ikka tegin... Kohe näha, kelle laps olen. Ema on samamoodi õige mitmeidki öid magamatuse/seljavalu pärast ülesse tõusnud ja toimetama hakanud (nt kurke marineerima)... Mina panin teleka käima, võtsin valuvaigistit, koristasin toa ära, tegin pediküüri, kitkusin kulme, vaatasin umbes 4 osa How I Met Your Mother'it... Kui kell hakkas viis saama, hakkas uni ka tulema.

Hommikul ärkasin nõude pesemise hääle peale... Mõtlesin, et mida kuradit, Kevin ei saa kaks päeva oma nõusid pestud ja nüüd peseb neid umbes pool seitse hommikul? (ma vihkan, kui ma ärkan üles kellegi teise toimetamise tõttu) Küsisin, mis kell on. "Pool üheksa." ... POOL ÜHEKSA?! Jah, ma olin sisse maganud ja Kevin ja Eva arvasid, et ma olen Christianega rääkinud ja valude tõttu ei tee tööd/teen hiljem vms. Tegelikult oligi vist hea, et nad mul magada lasid... Aga see ei ole hea, et ma juba kaks ööd, pisarad silmis, end magama pean sundima... Täna võtan enne valuvaigistit (kuigi mulle ei meeldi see nende pidev söömine).

Aga päevast ka natuke. Üsna rahulik on nüüd, kui 7 hobust on läinud.. Kuigi just tunnike tagasi tuli üks juurde, ühe Michaeli sõbra hobune. Pole hullu.

Täna koristasime näiteks sadularuumi... Seda polnud tehtud niikaua, kuni Eva siin on olnud (ta on siin detsembrist!)... Kõigepealt vedasime absoluutselt kõik asjad välja, siis pühkisime tolmu ja ämblikuvõrgud ära, kõik märja lapiga üle, põrand puhtaks, asjad tagasi sisse... Kõlab lihtsalt, aga tegelikult kulus meil selle peale terve päev (hobustega tegelemise vahepeal, ma täna sellega pidasin piiri, panin ainult paar hobust valmis, sest nii kui ma hobust puhastan kiiruga, hakkab selg hullemini valutama). Lõpetasime siiski üpris vara, enne poolt kuut vist isegi.

Üks asi, mida ma olen mõelnud mainida, aga alati läheb meelest ära, on see, et kui Eestis (vähemalt mina mäletan, et enamasti oli nii) oli väikestes sõitudes üldiselt rohkem sõitjaid, lapsed ja noored hobused ja suurtes sõitudes vähem, siis siin on vastupidi. Väiksemates sõitudes on enamasti vähe sõitjaid, suuremates (120 kuni 140cm) rohkem - ja ka just rohkem noori sõitjaid. Lapsi pole siin üldse käinud, aga üks poiss (13 äkki?) ja tüdruk (15?16?) on paaril korral 120cm sõitnud...

Tahaks ka.