1.4.11

Issand, ma pole juba 4 päeva kirjutanud?! Ma arvasin, et kaks või kolm, aga et neli...

Nüüd ma ei mäleta ju ka, mis vahepeal juhtunud on! Mingil päeval käis üks hull, kolmekümnendates, mees nimega Hans oma hobustega siin treenimas. Mingil päeval tegin Kevinile riisiga pajarooga, mida tänagi veel lõunaks sain süüa. Eile saime autoga linna, käisime poes ja õhtul pidime vihmas tagasi kõndima, kusjuures eile oli mu siinoleku ajal teine vihmane päev - täna on kolmas, aga täna pole nii hull. Homme on siin esimesed võistlused.

Eile tegime igasuguseid ettevalmistusi selleks - ilmselgelt oleks ma Evaga need tööd kolm korda kiiremini tehtud saanud, sest Keviniga on endiselt teemaks hardcore naeruhood ja nii EI saa tööd teha... Plats oli ka ülimärg ja me vedasime kolme latti korraga ja järsku pidime naermise pärast lihtsalt kõik need kolm latti maha kukutama... Aga ei, tehtud saime lõpuks ikka kõik - enamus tööst oli mingi raske objekti tõstmine/transportimine ühest kohast teise - pikad pingid (okei, need polnud rasked), lauad, need valged kivist hobusekujud, mis piltidel ka peaks kuskil olema ja mis kaaluvad umbes 40-50kg, sest meil oli isegi kahekesi nende transportimisega raskusi; kaks suurt peeglit ja need tuli vedada veel trepist üles ka; mingi 10 vms latti; lille- ja põõsastega potte... Päris läbi võttis see.

Oot, mingipäev oli mul ju vaba päev... Teisipäev oli see. Ahjaa, ja siis ma kolisingi uude tuppa. Mäletate Kazakit? Noh, ta läks teisipäeval minema. Ma ei mõelnud midagi sellest, aga Christiane tuli enne õhtut vastu ja ütles, et võin ümber kolida... Kas ma tahtsin? Ei, tegelikult eriti mitte...

Külalistetuba polnud küll eriti hubane (täis võistlusteks mõeldud asju - auhindu jne) või privaatne (avatud trepp alla kööki), aga 1. seal on internet; 2. seal on vannituba! Töötajate majaosas on ka köök (minu toaga ühenduses isegi, teised kaks tuba on üksikud), aga vannituba ei ole ja see on KOHUTAV, milline põiekas mul igaks hommikuks on - pärast 10 õhtul või enne 6:30 hommikul ei saa vannituppa/vetsu, kuna need suured jubedad koerad on siis lahti ja mina ega Kevin nendega veel sina-peal ei ole. Kui ma keset ööd oma toast väljuks, saaks ma arvatavasti väga, väga, vigastada...

Igal juhul muidu ei saa kurta. Väsinud olen ja nüüd lähengi magan ülejäänud 25min.

2 comments:

Maarja said...

Miks Hans hull oli ?

e said...

Ta ei karda mitte midagi! Ma ei tea, võib-olla ta lihtsalt ei mõtle kunagi kartmisele vms. Üks kord kihutas ta mingi treikuga talli juurde (trenažööril on kõndiva hobuse taguots välisukse poole) nii, et Donatella trenažööril oma jala(d) ära lõhkus, hüppas sealt välja vms. Suure hobuveokiga, millel oli taga veel väike treiku, keeras maneežis ka korraliku kiirusega ümber (hobused olid sees muidugi)... Jne, Eval kindlasti rohkem lugusid tast rääkida, sest talvel käis Hans siin treenimas.