Jälle 5 päeva läinud mööda kiirelt kui kevadine sulavesi tormistel kallastel...

Üritan midagigi meenutada... Teisipäeval saabusid siia üks Argentiinast pärit (aga Saksamaal treeniv) sõitja ning abiline kuue hobusega ja kaks naissoost koolisõitjat, kellest üks oli perekonnanimega Haas (tema suguvõsas pidi olema keegi kuulus koolisõitja) ja kes sõitis no nii ilusasti, et mul pidi pisar silma tulema... Kui küsisin talt, kuidas läks kolmapäevasel võistlusel, (imestan, et aega leidsin selleks) ütles, et hobune ehmatas millegi peale ning see rikkus sõidu ära... Soovin, et leiaksin temast veel informatsiooni, pilte või midagigi, aga vist mitte...

Kolmapäeval olid võistlused - meie 2. võistlused koha peal. Samamoodi oli kiire, aga mitte nii pingeline kui eelmine kord, eks see harjutamine tee päriselt ka meistriks... Lõpetasime ikka 9 paiku õhtul.

Neljapäeval oli Eval vaba päev, lõpetasime Keviniga vist 8 paiku... Reedel, ehk siis täna - oli päris tegus päev, aga mis mulle meeldis, oli metsas käimine. Mina Quantanameraga (esimest korda), Christiane Cessnaga, tegime pika-pika ringi ja jutustasime... Väga tore oli ja andsin talle ka teada oma soovist rohkem ratsutada... Siiani on Kevin sõitnud 1-3 hobust päevas ja Eva umbes samamoodi, mina nädalas paar korda heal juhul ja siis ka ei midagi erilist... Christiane ütles, et ta arvas, et ma ei taha ratsutada... Siis tuli mulle meelde, et vist kunagi mainisin jah, et see pole mu jaoks kõige olulisem asi... Ja ei olegi, aga just nüüd olen taibanud, et kui ma praegu ei ürita areneda, kui ma praegu ei pürgi kasvõi KUHUGI suunda, siis millal?! Mis võimalustega? Kus? Mis raha eest? Kelle sõnade järgi? Jne, jne jne...

Argentiinast pärit sõitja ja tema abiline on pärit Holger Hetzel'i tallist (http://www.holger-hetzel.de/) ehk sama mehe juurest, kelle 5 hobust on hetkel meil ja kes ise on praegu 16 hobusega Itaalias võistlemas. Selle abilisega olen jutustanud, kui aega olen saanud... Ta rääkis, et alguses läks pärast kooli groom'ina töötama ja mõtles, et aastakese töötab, siis läheb ülikooli... Praeguseks on ta igal juhul juba 5 aastat sellel alal töötanud! Ta tegelikult ei ole mitte ainult groom, vaid hoopis sõitja, aga hetkel vigastus ja siis aitab tallikaaslasi...

Igal juhul... jutu point - mulle on viimase nädala vms jooksul üha rohkem hakanud meeldima mõte sellest, et ma töötangi mõned head aastad välismaal. Ma tahan näha erinevaid talle, hobuseid, inimesi, luua kasulikke ja püsivaid kontakte... Ja võib-olla isegi end mingile tasemele treenida.

Nagu ma ennegi olen maininud, on mul olnud igasuguseid hobisid ja huvisid, aga hobused on tulnud, olnud ja jäänud... Seetõttu on mul raske ette kujutada, et ma tulen Eestisse, lähen ülikooli, virelen väga suure tõenäosusega rahapuuduses (pluss-poolel on muidugi seltskonnaelu ja haridus), kui mul oleks samal ajal võimalus olla välismaal, teenida raha millegi eest, mida ma armastan, samal ajal end arendada... No ja muidugi on see raske füüsiline töö ka trenni eest. Mitte, et see kõige olulisem oleks...

Draamasid on siin ka...

Ma polegi vist sellest rääkinud, aga algusest peale on tundunud, justkui oleks Michael'il midagi Kevini vastu... Mind ja Evat hoiab ta väga, kohe väga... Kevin on aga see, kelle peale ta vihastab, keda ta saadab pidevalt junne korjama võistluste ajal jne jne jne - long story short - talle ei meeldi ta, ta ei tee tema arust piisavalt tööd, ei vääri 600EUR kuus jne.

Täna rääkis Kevin, et ta peab arvatavasti lahkuma varem, kui algselt arvas... Ühest küljest saan Michaelist aru, teisest küljest... Kevin pole varem tallis töötanud, ta on vaid aastaid ratsutanud, isegi hobust pole endale iga kord ise valmis pannud. Mul on 2 aastat põhimõtteliselt groom'i kogemust (Heimtalist), üle aasta aktiivse tallitöö kogemust Koordist ning kõik need 7 aastat (kui välja arvata aeg, millal ma ei saanud eriti ratsutada, Inglismaal olles näiteks) kogemust noorte hobustega... Eval muidugi rohkem, sest tema vanematel on tall, nad korraldavad Poola mägedes retku ja Eva majandada on hobused, turistid, rajad...

Selline uudis ka, et nende suurte jubedate koertega olen ka vahepeal enamvähem sina-peale saanud pärast seda, kui Michael meid tutvustas - alguses talli juures ja siis käisime nendega jalutamas... Pärast seda riskisin öösel vannituppa minemisega ja mind ei söödudki ära.

Praegu istume office's netis ja sööme komme... Mis on pärit kausist, kust võistluste ajal inimesed, kes siia tulevad stardijärjekordasid jne küsima, saavad magusat... Aga me ei tunne üldse süümepiinu.

Sellest tahtsin ka rääkida, et võistlused siin on päris huvitavad. Esiteks on siin palju, palju klasse, mis on tähistatud erinevate tähtedega (kunagi üritan pilti teha mõnedest lehtedest jne ja siia postitada), ma ei tea veel täpselt, mida need kõik tähistavad, aga L on klass noortele hobustele igal juhul... Teiseks on naljakas see, et korraga on platsil kaks sõitjat - see, kes võistleb ja temast järgmine... Aega hoiab nii kokku. Rohkem võib-olla ei olnudki midagi huvitavat, aga see juba iseenesest on huvitav, et ma elan Saksamaal!

(Guatemala) hispaania keelt olen ka natuke õppida üritanud ja Evale õpetan vabal ajal saksa keelt.

Homme on jälle võistlused, kell on 10:48pm, äratus on 6 hommikul ja ma ei saa seda Red Bulli, mida mul oleks nii väga vaja, aga saame hakkama! ...alati saame.

Head ööd! (ja pildid mu uuest toast/kohe kõrvalolevast köögist... vahel pole ust, vaid ruloo...)