Viimane öö oli kohutav... Ärkasin öösel mitu korda seljavalu pärast üles, vahepeal ei saanud üldse magada ja hommikul samamoodi... Tavaliselt ärkan 6:50, aga täna olin enne pool seitset üleval... Eks ma hommikul olin tusane ka ja ütlesin Kevinile, et täna peab ta korralikult tööd tegema (Eval vaba päev), sest ma ei kavatse jälle seljavalu pärast magamata olla...

Ja ta tegi ka, kuigi ega nii raske päev ei olnudki. Christiane sõitis viie hobusega minema ja Eva läks kaasa. Ta tagastas Holger Hetzel'ile tema hobused ning lisaks läks kaasa ka Winnie, kellele võib samuti nädalavahetusel (siis, nagu ma aru sain, tuleb sinna palju rahvast sooviga hobust osta) ostja leiduda... Baldatus, All Mine, Agnielli, Calit ning Lacolero (ta läks üleeile) on läinud, aga nendest mul eriti kahju ei ole. Winniest aga küll... Aga võib-olla tuleb ta veel tagasi. Tema müümise põhjuseks on see, et ta on super 120cm hobune (väga ettevaatlik, puhas ja kiire hobune), aga arengut enam ei toimu (ta on 9-aastane)... Ta oli siin, Michaeli hobune, 3 ja pool aastat. Tema iseloom oli nagu väikesel tüdrukul...või siis just, mammil. Tema pilk ei sarnane ühegi teise hobuse omale, keda ma kunagi kohanud olen. No see oli vahel nii naljakas, et uskumatu. Lisaks on tal ülipikad kõrvad, mis olid tihti püsti kui antennid.

Igal juhul... Kui Christiane ja Eva olid läinud, hakkasime me Keviniga hobuseid valmis panema jne. Läksime metsa (või "to mountains", nagu Michael tavatseb öelda) - mina Quantaga (kes ka üsna tõenäoliselt maha müüakse, kuna ta on nii õrn... kui Michael teeb temaga sama intensiivset trenni nagu teiste hobustega, lonkab Quanta kohe), Kevin Valescoga ja Michael Davidsoniga. Päris mõnus oli. Eile pärast võistlusi sõitsin ka Quantaga maneežis, harjutasin seda mida ikka - et ise istuks normaalselt (sirgelt, tasakaalus, õlad mitte longus ja küünarnukid/käed mitte liiga ees jne), kaheksaid poolel maneežil vms, tema aeglasemaks sõitmist, galopis ka kaheksaid ja jalavahetust...

Siis jätkas Michael sõitmist. Kevin tahtis jälle sellist süsteemi teha, et "Um, I can prepare Quanta for you (talli jaoks, pärast sõitmist) and you can prepare Zeppelin for Michael"... ütlesin kohe leebelt ära, et ei - sina hakkad Michaelile hobust valmis panema, mina lõpetan Quantaga...

Päeval koristasin veel õues nii palju, kui jõudsin (liiv asfaldilt tagasi väliplatsile ja maneeži, tagumisest parklast hobusesõnnik korjata jne) ja siis otsustasin, et nühin trenažööri puhtaks... poolteist tundi küürakil nühkimist, ise enam-vähem üleni sitane, aga tulemusega jäin enam kui rahule... Kui ma poleks seda teinud, ei tea, millal jälle võimalus oleks avanenud. Samas, kui ma poleks seda täna puhastanud, poleks me võib-olla kell 7 lõpetanud... Aga ega ma ei tea ka, mis kiirusega Kevin-poiss meil täna bokse puhastas. Talle meeldib üksi töötada kuskil, kus teda keegi ei jälgi...

Täna oli eriti suvine ilm ka, tõsiselt palav ja vist sain isegi päikest. Jehuu!