Siin on ikka päris hea elada... Sain omale just Christiane'lt mustad täisnahkadega Cavallo püksid ja ühed Georg Schumacher'i omad ka, mis on helerohelised, kiivi värvi (põlvedel nahad)... Nendega seoses rääkis Christiane selle loo, et nad olid parasjagu kuskil suurvõistlustel, kus oli üle 1500 ratsutaja kohal ja Michael oli koguaeg vihane, et ta ei leia Christiane't üles - kõigil on mustad või sinised ratsapüksid! Niisiis tuli ta ühel hetkel, need rohelised ja sama mudeli püksid, ainult et sinist värvi, käes ja ütles, et nonii, nüüdsest kannad neid.

Siiani on mu kõige kallimad ostud seoses hobustega jäänud paarisaja krooni juurde ja needki on olnud hobustele mõeldud ja mitte mulle - päitsed, valtrapid, harjad, nöörid.. Endale mõeldud asjadest on kõige odavam olnud 30EEK maksev must sametkaska (no ja muidugi tasuta saadud asjad nagu esimesed ratsapüksid) ja kõige kallimad 300EEK maksvad Aigle kummarid (täiesti kohutav, kui vastik nendega ratsutada on... ei osta enam kunagi kummist ratsasaapaid), veidi alla 200EEK maksvad kindad ja umbes samasse hinnaklassi jäid ka vist kunagised püksid ja säärised (mis mul siingi kaasas on, aga mida ma ei kasuta, sest pole jalanõusid, millega neid kasutada...).

Ühesõnaga olen päris elevil, et nädalakese pärast peaks saabuma päris nahast, loodetavasti sama mugavad, kui need, mida proovisin ja mis vaid pahkluu ümbert liiga laiad olid, 90EURised (siin poodides on nad 180EUR) saapad.

Vähemalt on nüüd otsustatud see, et mul ei tohi enam kunagi tulla seda "hobustest-villand-perioodi"... see vist tähendab seda, et ma ei tohiks enam oma ninaotsagi Särka poole tõsta... Ei tea, mis mulle selle koha juures hakkas vastu käima täpsemalt, aga praegu (nagu viimased peaaegu 6 kuudki) ei taha mõeldagi, et peaks sinna tagasi minema. Vaid teatud inimestega kontakti kaotamisest on kahju... No ja muidugi nendest tundidest, kus midagi kasulikku ja pikaks ajaks meelde jäävat õppis. Aga see selleks.

Kohutav ikka, kui haigeks selle igapäevase raske tallitööga sõrmed jäävad... Hommikuti on valus sõrmi natukenegi kõverdada, rääkimata hambaharja kätte võtmisest vms - vasak käsi on tavaliselt haigem, selle käe sõrmi pean hommikuti parema käe abil kõverdama... Eva ütles, et tal on samamoodi ja Kevinil tema sõnul ka, kuigi vist mitte nii hullusti.

Aga rahul olen siiski.